2010. aastal Helsingist Tallinnasse laienenud festival DocPoint Tallinn toob maailma dokiparemiku publiku ette juba kümnendat korda. Aastate jooksul on festival näidanud sadu filme kõikjalt maailmast – auhinnavõitjaid, uusi talente, provotseerivaid piiriületajaid – ning esitlenud esmakordselt vaatajatele kümneid uusi Eesti dokumentaalfilme.
Tänavu linastub festivalil kokku 45 filmi. Mitmete tuntud suurfestivalide auhinnafilmidena linastuvad Sundance’i võidufilm ja tänavune Oscari nominent “Hale’i maakond hommikul, õhtul”, Amsterdami IDFA žürii auhinna võitnud pingeline pommifilm “Demineerija”, samast publiku auhinnaga koju läinud koomiline kahe venna mõõduvõtt “Ära ole tropp”, lustlikult Santiago tänavakoerte elu jälgiv “Los Reyes” ning lühi- ja keskmise pikkusega filmiprogrammide võitjad “Kirjutasin alla” ning “Summa”. Samuti on kavas poeetiline põgenikelugu, Tribeca parima doki preemia laureaat, “Näljaste vaimude saar”.
DocPoint Tallinn toob taas traditsiooniliselt avafilmina välja uue Eesti filmi, milleks on seekord Marko Raadi “Matusepäevikud” – usust, elust ja surmast läbi kolme Torontos teeniva välis-Eesti pastori rääkiva loo. Minna Hindi ja Meelis Muhu “Jagada või mitte jagada” räägib ühe välismaa mehe idealistlikust katsest luua Eestis kapitalismitsüklist väljaspool tegutsev kogukond. Eeva Mägi on aga Saaremaal üles võtnud isiklik-poeetilise lühifilmi “Süda Sõrve sääres”. Esmakordselt on laiema avalikkuse ees Mark Soosaare juba 1981. aastal valminud mängulise vormiga 10minutiline “Viimne tervitus”. Lisaks leidub kavas teisigi positiivseid kodumaiseid filmiüllatusi nii lähiminevikust kui klassikavallast.
Tänavuse meistriklassi auväärt külaline on legendaarne vene dokumentalist Viktor Kossakovski, kes kuulub maailma vaieldamatute tippude hulka. Kossakovski esitleb Tallinnas ka oma viimast filmi “Aquarela” – veest rääkiva meeli raputava ja pea tervet maakera hõlmava odüsseia, mis taandab inimese väikseks sipelgaks vee-elemendi võimsuse ees.
Tuntud tegijaid on tema kõrval veelgi. 2011. aastal Docpointi külastanud Helena Třeštíková “Ühe abielu lugu” jälgib tema filmidele omaselt üht perekonda koguni 38 (!) aasta vältel, maestro Werner Herzog on seekord teinud meiegi lähiajalugu puudutava filmi “Kohtumised Gorbatšoviga”, šveitslase Christian Frei “Genesis 2.0” süübib kloonimisse läbi mammutite kauge mineviku ning veidi düstoopilisena kõlava tehnotuleviku, ning austerlase Nikolaus Geyrhalteri “Piiritara” räägib tragikoomilise loo Austria ja Itaalia piirile planeeritud traataiajupi ümber toimuvast.
Nagu ikka on festivalil võimalus kohtuda mitmete režissööride ning filmitavatega lähiriikidest Bangladeshi ja Kanadani, kes on valmis tooma oma filmidele vastuseid või tekitama veelgi küsimusi.
Koostöös Elektriteatriga on tänavu võimalik DocPoint festivaliprogrammi viit filmi vaadata ka Tartus.
DocPoint Tallinn saab teoks tänu pikaajalistele toetajatele nagu DocPoint Helsinki, Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital. Koostöö eest täname Poola Vabariigi Suursaatkonda, Kanada Suursaatkonda, Soome Saatkonda ja Prantsuse Instituuti Eestis.