Rudeboy: Trojan Recordsi lugu »

1968. aastal Londonis asutatud Trojan Records sai eneselegi ootamatult ühe ajastu ja stiili kehtestajaks. Just selle plaadifirma pressitud vinüülid tõid suurema üldsuseni varajase reggae-muusika kogu oma siiruses ja soojuses, olgu selle spetsiifiliseks stiilinimeks siis parajasti ska, rocksteady või dub. Paradoksaalsel moel aitas Inglismaale väljarännanud Jamaika kogukonna sisetarbimiseks mõeldud muusika UK plaadimüügi edetabelitesse ja BBC lainepikkustele […]

Näljaste vaimude saar »

Austraalia Jõulusaar on üks müütiline paik. Hommikuses udus rändavad üle saare sajad ja tuhanded krabid, et leida uut elupaika. Sama öise udu varjus jõuavad siia ka sõjapõgenikud. Saarel asuva pagulaskeskuse personal teeb kõik, et anda tormilindudele tagasi natuke eneseväärikust ja tunnet, et elu on elamist väärt. Riiklik pagulaspoliitika tundub kohati aga viitavat sellele, et krabide […]

Ühe abielu lugu »

Helena Treštikova on Euroopa dokumentalistika klassik, kellel on olnud läbi aastate kannatlikust ja visadust teha filme, kus ta jälgib oma kangelasi aastate või lausa aastakümnete vältel. Tulemuseks on kummastavad, eksistentsialistlikud ja inimhingelt mitut kihti mahakoorivad lood. Seekord on ta tervelt ligi neljakümne aasta vältel jälginud nähtust, mille transformatsioon peaks aja möödudes olema eriti reljeefne ja […]

Metsade aeg »

Prantsumaa tundub esmapilgul metsanduse valdkonnas üsna marginaalse tegijana, ent mets on seal täitsa olemas ja veelgi enam, see elab läbi Eestiga väga sarnaseid intensiivistuva majandamise valulikke protsesse. Metsandus peab olema tõhus, inimest asendavad masinad, üha suuremal pinnal laiutavad monokolutuurid ja vanad teadmised ning kombed lükatakse kõrvale. Urbanistlikku eluviisi on aina raskem ühildada romantilise ettekujutusega metsaga […]

Aquarela »

Peale seitsmeaastast pausi on vene dokumentalistika suurkuju Viktor Kossakovski tagasi jõulisemalt ja suurejoonelisemalt kui kunagi varem. Kuigi pealkiri “Aquarela” viitaks justkui leebele ja romantilisele lähenemisele vee stiihiale, on Kossakovski valinud kõiki meeli raputava ja pea tervet maakera hõlmava odüsseia, mis taandab inimese väikseks sipelgaks vee-elemendi võimsuse ees. Tegu on tehniliselt väga keeruka ja lausa füüsilist […]

Meie Aafrika »

Kõik, kel vanust üle 40, peaksid mäletama Tallinna linnapildis liikumas isegi rohkem mustanahalisi kui seda praegu näha võib. Aleksandr Markovi dokfilm “Meie Aafrika” aitab mõista selle üllatava olukorra tagamaid, põimides arhiivikaadritest loo NSV Liidu–Aafrika suhetest 1960ndatest 1990ndateni, seda nii poliitilise, haridusliku kui ka majandusliku koostöö vallas. NSV Liit oli väga varmas hõivama ideoloogilist ja majanduslikku […]

Demineerija »

Kolonel Fakhir on demineerija Iraagi Kurdistanis, kes alates Saddam Husseini kukutamisest 2003. aastal on sisuliselt paljaste käte ja liigse tseremoonitsemiseta teinud kahjutuks tuhandeid lõhkekehasid. Haruldasel kombel õnnestus sel karismaatilisel ja äärmiselt pühendunud mehel enamik oma missioone ka videokaamerale salvestada. Tulemuseks on esimesest minutist kütkestav põnevik, mis võib oma pinevuselt ja kaasahaaravuselt silmad ette teha parimatele […]

Must paradiis »

Põhja-Kanadas asuv Fort McMurray on üks maailma suurimaid industriaalprojekte, kus Inglismaa suurusel alal ammutatakse õliliivadest musta kulda. Kaugel põhjas töötamine on läbi aegade olnud romantiline võimalus kõige eest põgeneda ning karmides oludes endale varandus ning uus ja parem elu välja teenida. Režissöör Jasmin Heroldi esmane eesmärk oli heita valgust Fort McMurrays toimuvale keskkonnakatastroofile, ent saatuse […]

Shirley Collinsi ballaad »

Briti folklauljanna Shirley Collinsi lugu on oma allegoorilises traagilisuses vaat et antiikdraama mõõtmetega. Kunagi ennustati talle laulja ja muusikuna kõrget tähelendu, aga keerulise suhtedraama tõttu kaotas laulja oma hääle… “Shirley Collinsi ballaad“ üritab nüüd juba vanale daamile hääle tagasi anda, nii otseselt kui kujundlikult. Ja nagu ikka, ei tea huvitavat lugu rääkima hakates alati ette, […]

Tähistaevas »

Tähistaevast ennast muidugi ekraanilt ei näe, ükskõik kui vapustavad (ja tõesti kaunid, nagu selles filmis!) poleks kaadrid ja ükskõik kui suur poleks ekraan. Tähistaevast ennast näeb ikkagi vaid seal, tähistaeva all. Ning on paiku maakeral, kus see tähistaevaalune oleks nagu taevale palju lähemal kui mujal. Nagu seal Tšiili kuivadel kõrgmaadel. Kuid – ja see on […]